„Meie majas kasutatakse fraasi „karuteene” asemel „mägratemp””. Just sellise peene täpsustusega tõmbas eilsele tõsielusarja Mantlipärija finaalile joone alla Eesti rikkaim mees ca 4,2 miljardit krooni väärt ettevõtte süda ja kaine mõistus herr Armin Karu.
Meediale ei mahu kohe kuidagi pähe, et ühte kasiinofirmat, mis on kõigi meie sotsiaalsete pahede füüsiline kehastus, juhib tegelikult tagasihoidliku inimese imagoga hällipäine ning laitmatu näonahaga (tsit. Keegi-Postimehe-vms-päevalehe-toimetaja, 2007 järgi) mees. „Krt, Mantlipärija jaoks oleks palju ägedam, kui Olympicu pealikuks oleks Karu asemel Urmas „Sõõrikas” Sõõrumaa”, ütles üks mu hea sõber. Jess, ferrarid, ideaalse torsoga kätlinmaranid oleksid Mantlipärijal aidanud kindlasti meediamaailmas kõvemat profiiti lõigata.
Karut ma isiklikult ei tunne, aga mantlipärija projekti jooksul saime mõned sõnad ikkagi vahetatud...asjalik tüüp, mis muud oskan öelda...ja eeskujuks kõigile neile, kes tahavad muuta oma kodukamara biznezzi paarimiljardi krooni suuruseks rahvusvaheliseks kontserniks. Seda masendavam on lugeda meie e-peldikute seintele kritseldatud debiilseid kommentaare Karu aadressil: jah, Eestis ongi ju kõik halvasti...
Kui me kevadel käisime Häli Siimastega (OEG personalijuht) Star FMis Mantlipärija tagamaadest rääkimas, siis kogesin eestlasele omast topeltstandardset mõtlemist. Suur Anekdoodite Vestja (edaspidi SAV) Ruudi (nimi muudetud) unustas otseeetris ära kõik eelnevalt kokkulepitud küsimused ning üritas projekti tutvustamise asemel laskuda ammu äraleierdatud debatti onju-kasiinod-maailma-kõige-halvemad-asjad-ja-et-ükski-normaalne-inimene-ju-mantlipärijasse-ei-tule-sest-see-on-ju-kasiino. Samas, kui ütlesin et minu arust on OEG börsiettevõttena üks läbipaistvamaid ja selgemate teenindusstandarditega organisatsioone ning et mille poolest peaks ta saama rohkem ühiskonnas peksa kui Saku Õlletehas, Philip Morris, Liviko või rate.ee, vastas SAV, et see on juba habemega argument, millega kasiino-kurjategijad ja nende käsilased üritavad oma mainet puhtaks pesta. Õnneks SAV enam selles raadiojaamas ei tööta, kohale on toodud vähe asjalikum naljahammas.
No küllap teadis Karu isegi seda, et minnes kasiinoärisse minetab ta igaveseks võimaluse omandada Kangelase tiitlit. Kogu tema heategevust nähakse kavatsusena teha varjatud reklaami oma kurjuse impeeriumile. So what... Täna on näha selgelt, et betoonivalajate kõrval on meil tegelikult ainult paar pärli, millega Welcome to Estoniat ehtida – Tallink, Baltika, Olympic Entertainment Group, vb BLRT...aga (identiteedikriisis) Skype?
Kasiinondus on minu jaoks tavaline ärivaldkond, pm võib ju ka investeerimisest ja Ingmani jäätisest sõltuvusse jääda...pole kasiinos kunagi käinud ega oska ka kaarte lõdva randmega taguda ja ei kahtle ka selles, et kasiinosõltuvus on probleem. Pigem ärritab mind kohutavalt nende netikommentaatoritega suhtumine OEGsse ja Mantlipärijasse..aga ju see on nagu võitlemine lastepornoga...kuskil on alati keegi, kes jääb salaja hargivahet masseerima, ei aita siin ka putinlik sõnavabaduse piiramine.
P.S. Minge ja küsige Olympicu baaridaam Kristalt koksi, millega ta MM meistriks tuli, oli ikka nämma küll : )
1 comment:
"Kasiinondus on minu jaoks tavaline ärivaldkond, pm võib ju ka investeerimisest ja Ingmani jäätisest sõltuvusse jääda..."
Alo, meenutan sulle, mida Helve Saat rääkis: ega sõltuvuses olemine ei olegi paha. Paha on olla sõltuvuses kahjulikust asjast :) Metsajooksu ärajäämanähud on ka olemas, aga need ei kahjusta oluliselt tervist ega sotsiaalset toimetulekut :P
Teiseks arvan, et Karu kohta on "asjalik tüüp" väga pehmelt öeldud. Teda kunagi näinud olemata usun, et sellise mastaabiga äri püstipanija on finantsilise mõtlemise mõttes tippgeenius, vähemalt lokaalse tähtsusega kindlasti :)
Post a Comment