Vienna waits for you

Juba mitmendat päeva kummitab meeles Billy Joeli laul "Vienna". Isegi Monsa lisas selle loo video oma Orkuti kontole üles. Oot ma panen teile ka ta meelde kummitama http://youtube.com/watch?v=JO2gh-XENck

PS Ärge sellest melanhoolsevõitu videost laske ennast häirida ; )

No subject this time

Kui ma nende blogimõtetega lagedale tulin mõned nädalad tagasi, siis lubasin endale et siin ärist ei räägita...äri jääb Kotkapoja 2A-sse ja on teemaks ajavahemikus 9-18.00ni, aga murran truudust ja tahaks rääkida ühest raamatust, õigemini ühest ideest, mis ei kehti ainult ärimaailmas vaid ka inimsuhetes...Jim Collins kirjutas oma raamatus „From good to Great”, et inimesed on harjunud maailma enda jaoks lahti mõtestama vastandlikes kategooriates...ta nimetas seda VÕI-türanniaks...inimestel on raske näha kooseksisteerimas teatud omadusi...konkreetses ärikontekstis tähendab see seda, et ettevõtte, kelle jaoks on olulised sotsiaalne vastutus ja põhiväärtused, ei suuda teenida normaalselt kasumit..õigemini selline on domineeriv arusaam...toon paralleeli igapäevaelust: kas te suudate uskuda, et sügavalt usklik inimene võiks öelda, et talle ülekõige maailmas meeldivad raha, võim, naised ja seks....esmapilgul kõlab see nagu maasikamoos tallinna kiludega...aga miks mitte? Tegelikkuses ei pruugi asjad olla sugugi teineteist välistavad, vaid võivad üsna vabalt ka kooseksisteerida...auahnus ei võrdu alati teerulliga oma kaaslastest ülesõitmist ja rahaarmastus pettust, keskerakondlikke mahhinatsioone, kokkumängimist ja pügamist... see ei ole naiivne idealism... üks mu kunagistest femme fataledest, kes on ilus tüdruk ja samaaegselt ka uskumatult küps isiksus ütles mulle kunagi, et tead Alo, mul on aeg-ajalt raske uude seltskonda sulanduda, sest inimesed arvavad a priori, et ma olen isikupäratu tibi...justkui neil oleks raske tunnistada, et hea välimusega ei käi alati kaasas laua jala IQ tase.

Sama kamarajura olen viimasel aastal ka enda peal kergelt tunda saanud...paar inimest, kes on pikka aega olnud minu jaoks üsna head sõbrad, arvavad, et eraettevõtlus on mind muutnud kompromissituks auahneks ärihaiks, kellel põlevad 24/7 silmades dollarimärgid. Ma ei hakka tegema saladust sellest, et jah, raha on minu jaoks hea asi, annab vabadust ja kui seda õigesti kasutada, siis tõstab elukvaliteeti, aga ma ei tahaks, et sellega seoses poogitakse mulle külge rahaarmastusega seotud negatiivseid omadusi..et ärihaiks olemine ei välista ka kõike inimlikku ...siinkohal tulevad vägisi meelde JLO ühe laulu sõnad „Don’t be fooled by the rocks that i got, i’m still, i’m still Jenny from the block”.

Keemia

Njah, selle nädala hot topic on meeste ja naiste vaheline keemia...mis asi see üldse selline on? Kas keegi on üritanud seda kuidagi defineerida? öelnud, et selleks, et keemia tekiks, peaks olema need, need ja need tingimused täidetud? ..et kui kohe võibolla keemia ei teki, siis teed nii ja nii ja ongi kohe hape+alus võrdub sool ja vesi.... kuis sinu poolt on keemia olemas, kas see siis tähendab, et sa tahaksid/saaksid/oleksid võimeline(???) selle teisepoolega öö koos veetma või tähendab see lihtsalt klappi - mõlemad fännavad pastat, mõlema lemmik-lounge on Basso, üheskoos vihatakse enesetaputerroriste jne jne...või on see lihtsalt tunne, et meil on keemia ja tahaks seda teist lihtsalt kogu aeg käppida...kahjuks ei leidnud kuskilt netist, et kuidas nt Freud & Co asja seletaks :(.

R. ütles,et kui kohe alguses mehe ja naise vahel keemiat ei ole, aga mingisugune huvi on olemas, siis hakkavad nad paberilehele plusse ja miinuseid kirjutama: tal on mustad juuksed, meelad huuled, oskab luuletusi kirjutada (plussi poolel); ta naerab liiga kummaliselt, kokutab natukene, on pisut ülekaaluline (miinus poolel)...siis liidetakse teemad kokku ja sünnib otsus... kui aga keemia on olemas, siis ei viitsi keegi matemaatikaga tegeleda...

kuulge, defineerige keemia ja kui see on õige, siis annan teile Nobeli...

Uus mänguasi

Tere maailm!

Avastasin täna, et mul on tekkinud õhtuti vaba aega, kuigi tegelikult peaksime Meelisega olema hoopis hallis jooksmas ja kangi sikutamas...surfasin orkutis ja leidsin ühe oma vana hea kamraadi Margunnari blogi ja siis ma mõtlesin, et kui Margussal on blogi, siis peab mul ka see kindlasti olema...ja parem...... : D eestlaste värk...karm kliima on meie rahvuslikku iseloomu jätnud ühe koleda joone - kadeduse, mis sunnib ööd ja päevad punnitama selle nimel, et naabrimehest parem olla (kallim auto, ilusam tibi....sisutihedam blogi???) : D nüüd punnitasin läbi suure surma blogi valmis...las austet publikumile jääda õigus anda hindeid ; )

kas siin on tavaks olla üdini avameelne? ..või viitsitakse seda kõike lugeda ka siis, kui tekstis viited mööda põski alla voolavatele krokodillipisaratele puuduvad... bai zthe uei...viimased kaks olid retoorilised küsimused...

Võibolla kunagi saab Vinnie-Puhi blogist samasugune hitt nagu Savisaare omast, mille sisu päevas mitu korda tsiteeritakse..elame näeme....kui see aeg kätte jõuab, siis teen äri...