Kui ma nende blogimõtetega lagedale tulin mõned nädalad tagasi, siis lubasin endale et siin ärist ei räägita...äri jääb Kotkapoja 2A-sse ja on teemaks ajavahemikus 9-18.00ni, aga murran truudust ja tahaks rääkida ühest raamatust, õigemini ühest ideest, mis ei kehti ainult ärimaailmas vaid ka inimsuhetes...Jim Collins kirjutas oma raamatus „From good to Great”, et inimesed on harjunud maailma enda jaoks lahti mõtestama vastandlikes kategooriates...ta nimetas seda VÕI-türanniaks...inimestel on raske näha kooseksisteerimas teatud omadusi...konkreetses ärikontekstis tähendab see seda, et ettevõtte, kelle jaoks on olulised sotsiaalne vastutus ja põhiväärtused, ei suuda teenida normaalselt kasumit..õigemini selline on domineeriv arusaam...toon paralleeli igapäevaelust: kas te suudate uskuda, et sügavalt usklik inimene võiks öelda, et talle ülekõige maailmas meeldivad raha, võim, naised ja seks....esmapilgul kõlab see nagu maasikamoos tallinna kiludega...aga miks mitte? Tegelikkuses ei pruugi asjad olla sugugi teineteist välistavad, vaid võivad üsna vabalt ka kooseksisteerida...auahnus ei võrdu alati teerulliga oma kaaslastest ülesõitmist ja rahaarmastus pettust, keskerakondlikke mahhinatsioone, kokkumängimist ja pügamist... see ei ole naiivne idealism... üks mu kunagistest femme fataledest, kes on ilus tüdruk ja samaaegselt ka uskumatult küps isiksus ütles mulle kunagi, et tead Alo, mul on aeg-ajalt raske uude seltskonda sulanduda, sest inimesed arvavad a priori, et ma olen isikupäratu tibi...justkui neil oleks raske tunnistada, et hea välimusega ei käi alati kaasas laua jala IQ tase.
Sama kamarajura olen viimasel aastal ka enda peal kergelt tunda saanud...paar inimest, kes on pikka aega olnud minu jaoks üsna head sõbrad, arvavad, et eraettevõtlus on mind muutnud kompromissituks auahneks ärihaiks, kellel põlevad 24/7 silmades dollarimärgid. Ma ei hakka tegema saladust sellest, et jah, raha on minu jaoks hea asi, annab vabadust ja kui seda õigesti kasutada, siis tõstab elukvaliteeti, aga ma ei tahaks, et sellega seoses poogitakse mulle külge rahaarmastusega seotud negatiivseid omadusi..et ärihaiks olemine ei välista ka kõike inimlikku ...siinkohal tulevad vägisi meelde JLO ühe laulu sõnad „Don’t be fooled by the rocks that i got, i’m still, i’m still Jenny from the block”.
No comments:
Post a Comment